Varguste vastu ei saa
rattasõber Arno Saar, fotograaf

Sõidan aastas umbes 8-9 kuud jalgrattaga, siiani on õnn mulle naeratanud, suuremaid avariisid pole olnud.
Kord ammu küll püüdis üks trollijuht mind müksata, ta kas ei pannud mind tähele või siis ei tahtnud mind näha. Väheke ohtlik on Tallinnas sõita küll, sa oled ikka väga abitus olukorras meie teedel.
Aga mulle meeldib. Esiteks - kohalesaamine on omast käest. Teiseks - tervislik. Kui ikka kevadel jälle selle tunde kätte saad, siis...Keha läheb jõudu täis!
Sügisel-talvel sõites oled paras porikäkk, aga selle tarvis peab olema varuriietus. Päris vihmaga ma ei sõida ka.
Vargused on probleem. Mul on kümnekonna aastaga läinud viis ratast. Praegu kasutan ühte jämedamat rattalukku, aga ega see ka ei päästa. See pole ainult Tallinna kõrge kuritegevuse süü.
Näiteks Kopenhagenis on miljon elanikku ja aastas varastatakse seal 100 000 jalgratast. Kusjuures enamasti on nad seal ka lukus.
Mina ei usu, et Tallinn endale kunagi korralikud jalgrattateed saab. Jah, jalgrattureid võib teedele rohkem tulla kui praegu, aga ega see ei tähenda, et teed laiendatud ja korras oleksid.

07.04.00