|
| Baskini anekdoodid | Gabrovo anekdoodid | Anekdoodid miilitsast | Rumalad seadused |
Gabrovlane on tuttavaks saanud kui inimene, kes
naerab muheldes või koguni laginal iseenda üle ja mõtleb pidevalt välja
anekdoote, mille põhiteemaks on eeskätt kokkuhoid (koonerdamine), mis aga ühtlasi
tõstavad esile gabrovlaste nutikust.
Järgnevalt mõned anekdoodid:
MUGAVUS
Gabrovo vanad uulitsad olid nii kitsad, et vastutulijad pidid üksteisest
mööduma, külg ees. Seetõttu hüüti neid tänavaid naljaga pooleks
niiskadeks.
Aga neil niiskadel olid ka omad eelised: vastasmajade räästad peaaegu
puudutasid teineteist, nii et vihmase ilmaga võis terve linna ilma vihmavarjuta
läbi käia: hommikul tarvitses kojamehel vaid korraks luuaga tõmmata, ja oligi
tänav pühitud; pudi-padi- ning saiamüüjatel ei tulnud - nagu laiade tänavatega
linnades - ostja hõike peale üle uulitsa minna, ostjad sagisid siinsamas kõrval,
nii paremal kui vasakul; ja Gabrovo perenaised hoidsid palju aega kokku: kui
keegi küsis naabrilt soola või pipart, sai ta selle silmapilk kätte, aknast
aknasse...
AINULT KIRJAOSKAJATELE
Pärast tee õgvendamist Gabrovo ja Sevlijevo vahel jäi see mitu
kilomeetrit lühemaks ja Gabrovo irvhambad riputasid linna piirile teadaande:
"Mööda uut teed jõuab Sevlijevosse pool tundi varem. Kes ei oska lugeda,
see las läheb mööda vana teed!"
KULDMÜNT
Gabrovlane jõudis hilja õhtul rongiga Sofiasse. Vaksalis võttis ta
voorimehe ja ütles:
"Põruta Jutšbunari!"
Voorimees mõtles: kunde ei kauple, tähendab, tal võib naha üle kõrvade tõmmata!
Kui nad hakkasid juba Jutšbunari, Sofia äärelinna jõudma, hüüdis
Gabrovlane äkki:
"Oota! Pea kinni!... No olen mina alles käpard!"
Ta ronis kalessist maha ja hakkas taskutes sobrama:
"Mul olid siin kuskil tikud... Valgust oleks vaja...Tead, ma pillasin
napoleondoori tõlda, nähtavasti veeres see istme alla, pimedas pole näha..."
Voorimees andis hobustele piitsa ja kihutas minema.
Gabrovlane muheles ja keeras põiktänavasse.
TÕELINE GABROVLANNA
Gabrovlane ostis auto. Osa ostusummast jättis ta aga kuuks ajaks
tagatisena veele enda kätte. Kolme päeva pärast sai müüja tagasi
autopasuna, millele ostja naine oli lisanud kirja:
"Tagastan teile pasuna, mu mees õppis ise tuututama. Võtke pasuna hind
maksmatajäänud summast maha."
TAGURPIDIKÄIK
Gabrovlane sõitis taksoga. Korraga ta võpatas ja heitis pilgu
taksomeetrile: arve oli juba 22 leevi, tal oli taskus aga ainult 16 leevi.
"Pea kinni!" hüüdis gabrovlane juhile. "Sõida kuue leevi eest
tagurpidikäiguga tagasi, muidu ma jään sulle võlgu!"
PROFESSIONAALNE SALADUS
Gabrovlane sõitis vankriga, millel olid koormaks kaerakotid. Kleenuke
setukas jaksas seda vaevu vedada.
"Mida sa vead?" uudistas mööduja.
"Kaera!" sosistas küüdimees.
Mööduja ei kuulnud: "Mida?"
"Kaera!" ütles gabrovlane jälle vaevukuuldavalt.
"Miks sa sosistad, kas sul on kurk haige või?"
"Ei ole, aga ma kardan, et hobune kuuleb. Teda ma toidan ju üksnes
aganatega."
KOHTUMINE
Kaks Gabrovo sohvrit kohtusid kitsal sillal ja kumbki ei
tahtnud tagurdamiseks bensiini raisata. Üks neist võttis lehe kätte ja hakkas
lugema, lootes, et teisel saab ootamisest villand. Teine aga ronis kabiinist välja,
istus kapotile ja hõikas:
"Hei ametivend, kui sul leht läbi saab, siis anna mulle ka lugeda!"
AUTOBUSSIS
Gabrovlane läks oma väikese pojaga bussi peale.
"Palju tema eest tuleb maksta?"
"Kui vana see laps on?"
"Viiene."
"Siis pole talle piletit vaja."
"aga kui ta vabale kohale istub?"
"Ikka pole vaja."
"Aga kui ma ta sülle võtan, mis ma selle eest saan?"