13. |
V |
30.03.01 |
07.50 |
Bussipeatus
Punase tn. alguses Pae tn. ristmiku lähedal |
10-a.
poiss |
46-a.
kaubikujuht
|
| Õnnetuse
lühikirjeldus. |
Poiss kiirustas
hommikul kooli. Üks buss seisis peatuses, teine buss oma korda
oodates seisis selle taga ülekäigurajal. Poiss hakkas kahe bussi
vahelt üle tee minema. Poiss ei näinud bussi varjust, et vasakult
poolt on kaubik tulemas. Teise bussi juht nägi kaubikut ja andis
poisile helisignaali, et teda hoiatada. Kuid poiss ei saanud
signaalist õigesti aru ja kiirustas edasi, kuni kaubikult löögi
sai. |
| Skeem: |
 |
| Vigastused: |
Poiss sai väga
raske ajuvapustuse. |
| Õnnetuse põhjustas? |
Õnnetus juhtus eelkõige
seepärast, et poiss kartis kooli hiljaks jääda. Poleks hirmu,
poleks ta nii pimesi kiirustanud. Õnnetus juhtus ka seepärast, et
poisile jäi ette kaks bussi. Esimene buss varjas paremalt, teine buss
aga vasakult lähenevaid autosid. Pealegi oli teine buss sulgenud ülekäiguraja,
kuid antud juhul poleks sellest abi olnud. Õnnetus juhtus ka seepärast,
et kiirustades ei jäänud poiss busside vahelt välja tulles seisma
ega vaadanud teisi autosid. Oma osa võis õnnetuses mängida ka
helisignaal, sest poiss sai sellest ilmselt valesti aru. Selle asemel,
et seisma jääda, pani hoopiski bussi eest jooksu. Poiss võis
arvata, et buss hakkab liikuma. |
| Õnnetust poleks
juhtunud: |
Mida antud
juhul oleks võinud teha? Esiteks mitte kiirustada. Parem on jääda
koolitundi hiljaks, kui sattuda auto alla ja siis haiglasse ning jääda
eluks ajaks invaliidiks. Kui laps poleks kartnud kooli hiljaks jääda
ja hullupööra kiirustanud, oleks võinud ära oodata, mil esimene
buss peatusest minema ja teine buss peatusesse sõidab. Siis oleks ülekäigurada
vabanenud ja ka tee oleks paremini näha. Kui laps poleks kartnud
kooli hiljaks jääda ja hullupööra kiirustanud, oleks ta võinud
minna seisvatest bussidest eemale ja ületada tee seal, kus tee ja
autod paremini näha Kuid kõik see jäi tegemata, sest poiss kartis
kooli hiljaks jääda. |
| |
KÜSIMUS PEDAGOOGIDELE:
KAS TE IKKA POLE VEEL ARU SAANUD, ET KOOLIDISTSIPLIINI NÕUDES JA
HILINEJAID KARISTADES VEATE TE LAPSI VÄGISI AUTO ALLA?
VÄIKSED LAPSED ON KOHUSETUNDLIKUD JA KARDAVAD HILJAKS JÄÄDA.
KAS KOOLIKORD ON SIIS TÄHTSAM KUI LAPSE ELU?
OOTAME AVALIKKU VASTUST. |
|